Mis kategooria sõidukitega on tegemist?
Kõiki CFMoto ATV-d, Bagid ja UTV-d saab registreerida ARKis L7e kategooria sõidukina.
L7e kategooria juht peab omama B kategooria juhiluba ning kandma kiivrit.

Milliste juhilubadega tohib CFMoto ATV-dega sõita?
CFMoto ATVdega, bagidega ja UTVdega võib sõita B kategooria juhilubadega.
Kohustuslik on kanda kiivrit. Maksimaalne lubatud kiirus on 70km/h.

Juhtimisõigus

Mopeed on kahe- või kolmerattaline sõiduk (seda ei loeta liiklusseaduse mõistes mootorsõidukiks), mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h.
Mopeedi võib juhtida vähemalt 14-aastane isik.
14-15-aastasel mopeedijuhil peab sõiduteel sõitmisel olema kaasas vastav juhiluba.
Vähemalt 16- aastaselt mopeedijuhilt juhiluba ei nõuta.

Juhtimisõiguse taotlemine

Mopeedijuhiloa saamiseks tuleb eksamid sooritada liiklusregistri büroos.
Eksami sooritamise päeval peab juhtimisõiguse taotleja olema vähemalt 14-aastane.
Täpsemat infot eksamitele registreerumise kohta ning eksamite toimumise aja kohta tuleb küsida büroost .

Juhtimisõiguse taotleja peab esitama eksamikomisjonile:
1) avalduse;
2) õpilaspileti, sünnitunnistuse, passi, ID-kaardi (ühe nendest);
3) kaks identset värvifotot suurusega 35×45 mm;
4) lapsevanema (seadusliku eestkostja) kirjaliku nõusoleku juhiloa saamiseks, mille annab kohapeal büroole üle juhiloa taotleja seaduslik esindaja.

Mopeedijuhi liiklusteooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise ees tasutakse riigilõivu 50 krooni.
Mopeedijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise est tasutakse riigilõivu 100 krooni.
Mopeedijuhiloa või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

Maastikusõiduki juht

Ratasmaastikusõiduki (MS2 kategooria) juhtimiseks nõutakse mis tahes kategooria mootorsõiduki juhiluba.
T5 kategooria ratastraktori juhtimiseks nõutakse kas B-kategooria või ratastraktori juhiluba.
L7e kategooria neljarattalise sõiduki juhtimiseks nõutakse B-kategooria juhiluba.
Ratasmaastikusõiduk (MS2 kategooria) on vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ettenähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastiksõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel liikumiseks. Ratasmaastikusõiduki juhtimiseks nõutakse mis tahes kategooria mootorsõiduki juhiluba (ei sobi mopeedijuhiluba) ja sellise sõidukiga ei või sõita teel (v a tee ületamiseks). Nõutav on lähi- ja tagatuli (-tuled) ning vähemalt üks helkur ees, taga ja mõlemal küljel. Kiivrit peab juht kandma juhul, kui sõiduki valmistaja on seda ette näinud.
T5 kategooria ratastraktor on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h. Ratastraktorina registreeritud ATV juhtimiseks nõutakse B-kategooria või ratastraktori juhiluba, sõidukiga võib sõita ka maanteel maksimum- kiirusega 50 km/h. Sõidukil peavad olema maanteesõiduki valgustusseadmed. Enne sõiduki registreerimist tuleb käia tehnoülevaatusel. Uue sõiduki järgmine korraline ülevaatus toimub hiljemalt kahe aasta pärast, kasutatud sõiduki ülevaatus aga kord aastas.
L7e – neljarattaline sõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kw. Selline sõiduk loetakse kolmerattaliseks mootorrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded.
L7e kategooria sõidukina registreeritud ATV juhtimiseks nõutakse B-kategooria juhiluba. Sõidukil peavad olema tüübikinnitus (EÜ), kiirusemõõdik, maanteesõiduki valgustusseadmed. Uue ATV korraline tehno- ülevaatus toimub hiljemalt kolme aasta pärast, kasutatud sõiduki ülevaatus iga kahe aasta järel. Juht peab kandma kiivrit.

Lisaks liiklusseadusele sätestab liiklemist loodusobjektidel Looduskaitseseadus ja selle alamaktid.
Looduskaitseseadus keelab näiteks maastikusõidukiga sõita sihtkaitse- ja piiranguvööndis, kaitsealal on lubatud maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul ja seab piirangud ka sõitmisel ranna ja kalda piiranguvööndis.
Ka kohalikul omavalitsusel on õigus sõidukite liiklemisele kehtestada täiendavaid nõudeid oma valla või linna territooriumil.
Kuna piiranguid liiklemisel on mitmeid, siis on vajalik eelnevalt nendega tutvuda.

Maastikusõiduki (ATV) registreerimine

Liikluseaduse tähenduses on maastikusõiduk mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk ja mis kuulub registreerimisele majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud korras (vt MS2-kategooria). Samas on võimalik ATV-d sõltuvalt liigist ja kasutamise viisist registreerida ka mootorsõidukina (vt L7e-kategooria neljarattaline sõiduk).
Maastikusõidukite liiklemise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus. Looduskaitseseadus keelab maastikusõidukiga sõita sihtkaitse- ja piiranguvööndis, kaitsealal on lubatud maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Kohalikul omavalitsusel on õigus maastikusõidukite liiklemisele kehtestada täiendavaid nõudeid oma valla või linna territooriumil.

Maastikusõiduki registreerimine

Registreerimisele kuuluvate maastikusõidukite loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Et ATV-d saab registreerida mitmeti sõltuvalt sõiduki kasutamise otstarbest, siis tuleks enne sõiduki ostmist läbi mõelda, kus sellega sõita soovitakse.
Ratasmaastikusõiduk (MS2-kategooria) on vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ettenähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastiksõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel liikumiseks. Ratasmaastikusõiduki juhtimiseks nõutakse mis tahes kategooria mootorsõiduki juhiluba (ei sobi mopeedijuhiluba) ja sellise sõidukiga ei või sõita teel (v.a tee ületamiseks). Nõutav on lähi- ja tagatuli (-tuled) ning vähemalt üks helkur ees, taga ja mõlemal küljel. Kiivrit peab juht kandma juhul, kui sõiduki valmistaja on seda ette näinud.
L7e – neljarattaline sõiduk, mille tühimass, eletrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kw. Selline sõiduk loetakse kolmerattaliseks mootorrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded.
L7e kategooria sõidukina registreeritud ATV juhtimiseks nõutakse B-kategooria juhiluba. Sõidukil peavad olema tüübikinnitus (EÜ), kiirusemõõdik, maanteesõiduki valgustusseadmed. Uue ATV korraline tehnoülevaatus toimub hiljemalt kolme aasta pärast, kasutatud sõiduki ülevaatus iga kahe aasta järel. Juht peab kandma kiivrit.

Kahe-, kolme- ja väikesed neljarattalised sõidukid

Käesolevasse tabelisse on koondatud mopeedide, mootorrataste, traikide ja ATV-de võimalikud kategooriad, samuti olulisemad kasutamise tingimused nagu juhtimisõigus, registreerimise kohustuslikkus, kindlustuse- ja tehnoülevaatuse nõuded.
Tabel on suunatud eelkõige mototehnika müügiga tegelevatele ettevõtetele, kuid sellest leiab abi ka oma sõiduki kohta kehtivate nõuete täpsustamiseks.

Kui suuri rehve tohib CFMoto mudelitele paigaldada ja kui suured on originaalrehvid?
Maksimaalne lubatud rehvi kõrgus 500cm3 ja 600cm3 – 26″, 800cm3 – 28″
Originaalrehvi mõõdud: 500cm3 ja 600cm3 – esi ratas: 25×8-12, taga ratas: 25×10-12, 800cm3 – esi ratas:26×9-14 ja taga ratas:26×11-14
Rehvirõhk: 0,37 – 0,7

Mopeed

Mopeed on kahe- või kolmerattaline sõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm 3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h.
Tihtipeale arvatakse, et mopeed ja motoroller on üks ja sama, kuid tegelikult see nii päris ei ole. Motorolleriks saab sõidukit nimetada tema välimuse järgi, kuid mitte tema kategooria järgi. Näiteks on mõned motorollerid mopeedid ja mõned mootorrattad. Kuid miks see nii on?
Mopeedi all mõistetakse sõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht ei ületa 50 cm 3 ja valmistajakiirus ei ületa 45 km/h. Sellest tulenevalt ei saa igat teel liiklevat motorollerit pidada mopeediks, kuna motorollerid, mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3 ja valmistajakiirus ületab 45 km/h kuuluvad mootorrataste hulka. Järelikult on võimsamad motorollerid tegelikult mootorrattad ja väiksema võimsusega motorollerid on mopeedid, kusjuures võimsamate (mootorrataste alla kuuluvate motorollerite) juhtimiseks on tarvis juba mootorratta juhtimisõigust.

Sõidukohad: www.atv.envir.ee
ATV matkad: www.atv.envir.ee
Õigusaktid: www.atv.envir.ee
Sanktsioonid: www.atv.envir.ee

Registreerimine ja looduses liikumine

Liikluseaduse tähenduses on maastikusõiduk mootori jõul maastikul liikumiseks ettenähtud liiklusvahend, mis ei ole liiklusseaduse tähenduses mootorsõiduk ja mis kuulub registreerimisele majandus- ja kommunikatsiooniministri määratud korras (vt MS2-kategooria). Samas on võimalik ATV-d sõltuvalt liigist ja kasutamise viisist registreerida ka mootorsõidukina (vt T5-kategooria ratastraktor ja L7e-kategooria neljarattaline sõiduk).
Maastikusõidukite liiklemise eeskirja kehtestab Vabariigi Valitsus. Looduskaitseseadus keelab maastikusõidukiga sõita sihtkaitse- ja piiranguvööndis, kaitsealal on lubatud maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekul. Kohalikul omavalitsusel on õigus maastikusõidukite liiklemisele kehtestada täiendavaid nõudeid oma valla või linna territooriumil.

Maastikusõiduki registreerimine

Registreerimisele kuuluvate maastikusõidukite loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.
Et ATV-d saab registreerida mitmeti sõltuvalt sõiduki kasutamise otstarbest, siis tuleks enne sõiduki ostmist läbi mõelda, kus sellega sõita soovitakse.
Ratasmaastikusõiduk (MS2-kategooria) on vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ettenähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastiksõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel liikumiseks. Ratasmaastikusõiduki juhtimiseks nõutakse mis tahes kategooria mootorsõiduki juhiluba (ei sobi mopeedijuhiluba) ja sellise sõidukiga ei või sõita teel (v.a tee ületamiseks). Nõutav on lähi- ja tagatuli (-tuled) ning vähemalt üks helkur ees, taga ja mõlemal küljel. Kiivrit peab juht kandma juhul, kui sõiduki valmistaja on seda ette näinud.
T5 kategooria ratastraktor on ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h. Ratastraktorina registreeritud ATV juhtimiseks nõutakse B-kategooria või ratastraktori juhiluba, sõidukiga võib sõita ka maanteel maksimumkiirusega 50 km/h. Sõidukil peavad olema maanteesõiduki valgustusseadmed (kaugtuled pole nõutud). Enne sõiduki registreerimist tuleb käia tehnoülevaatusel. Uue sõiduki järgmine korraline ülevaatus toimub hiljemalt kahe aasta pärast, kasutatud sõiduki ülevaatus aga kord aastas.
L7e – neljarattaline sõiduk, mille tühimass, eletrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400 kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kw. Selline sõiduk loetakse kolmerattaliseks mootorrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria sõiduki tehnilised nõuded.
L7e kategooria sõidukina registreeritud ATV juhtimiseks nõutakse B-kategooria juhiluba. Sõidukil peavad olema tüübikinnitus (EÜ), kiirusemõõdik, maanteesõiduki valgustusseadmed. Uue ATV korraline tehnoülevaatus toimub hiljemalt kolme aasta pärast, kasutatud sõiduki ülevaatus iga kahe aasta järel. Juht peab kandma kiivrit.
Looduskaitseseadus sätestab, et maastikul võib maastikusõidukiga sõita või seda parkida üksnes maavaldaja loal ehk kaitsealadel kaitseala valitseja nõusolekul ja eramaa puhul maaomaniku või -valdaja loal. Oma krundil (kui tegemist ei ole piiranguvööndiga) või kinnisel rajal maastikumasinaga sõiduks piiranguid ei ole.
Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
Loodusreservaadis on keelatud igasugune inimtegevus, sealhulgas inimeste viibimine. Sihtkaitse- ja piiranguvööndis on keelatud väljaspool teid sõidukiga, maastikusõidukiga või mootoriga ujuvvahenditega sõitmine.
Erandina võib väljaspool teid mootor- või maastikusõidukiga sõita haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning kaitsealade sihtkaitse- ja piiranguvööndis juhul, kui see on vajalik metsa- või põllumajandustöödeks, samuti järelevalve- ja päästetöödeks.

Looduskaitseseadus kehtestab ka rannal või kaldal piiranguvööndi, mille laius sõltub veekogu suurusest:
– Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve rannal 200 meetrit;
– üle 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning üle 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 100 meetrit;
– allikal ning kuni 10 ha suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 50 meetrit. Veekogude suuruse kohta saab infot avalike veekogude nimestikust.

Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, v. a juhul, kui see on vajalik haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks, metsa- või põllumajandustöödeks, samuti järelevalve- ja päästetöödeks.
Kohalikul omavalitsusel on õigus maastikusõidukite liiklemisele kehtestada täiendavaid nõudeid oma valla või linna territooriumil. Palun jälgige vastavaid silte ja liiklusmärke.
Kõiki õigusi ja kohustusi laiemalt, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igameheõiguseks.

Millal tuleb hooldada?

Esmahooldus 300 kilomeetri läbisõidul sisaldab:
– Tehniline kontroll
– Määrimine
– Õlide vahetus

Põhihooldus 1000 kilomeetri läbisõidul sisaldab:
– Tehniline kontroll
– Määrimine
– Õlide vahetus
– Filtrite vahetus

Iga järgmine hooldus 1000 kilomeetri läbimisel või 6 kuu tagant.